Libisemisoht ei ole naljaasi
Töökohtades kuuleb tihti lauset: „Mis see vesi maas ikka kellegile teeb?“ Esmapilgul tundubki paar tilka kohvi, teed või vett põrandal täiesti süütu. Kuid tegelikkus on teistsugune: just need „pisiasjad“ loovad ühe kõige alahinnatuma tööõnnetuse põhjuse – libisemisohu. Üks hetk tähelepanu hajumist, üks samm vales kohas, ja inimene võib libiseda, kukkuda ning saada tõsiseid vigastusi. Tagajärjed võivad ulatuda kergest põrutusest kuni luumurdude, seljatraumade või peapõrutuseni. Selline õnnetus tähendab sageli pikka töölt eemalolekut, ravikulusid ja ettevõtte jaoks märkimisväärset lisakoormust.
Väikesed asjad loevad – libisemisoht tekib hetkega
Mahaloksunud kohv, tee või vesi ei ole lihtsalt ebamugavus. See on reaalne libisemisoht, mis suureneb iga sekundiga, mil vedelik põrandale jääb. Põhjused on lihtsad: siledad põrandad, eriti kontorites, köökides ja koridorides; vedelik, mis levib kiiresti ja moodustab libeda pinna ning inimesed, kes kiirustades ei märka ohtu. Kui libastumine toimub, võivad tagajärjed olla tõsised: luumurrud, peapõrutus, selja- ja lihasvigastused. Need vigastused ei mõjuta ainult kannatanut – need mõjutavad kogu meeskonna töökorraldust ja ettevõtte toimimist.
Kuidas libisemisohtu ennetada?
Hea uudis on see, et libastumisoht on üks lihtsamini välditavaid riske. Vaja on vaid selgeid reegleid ja järjepidevat tegutsemist.
Korista kohe. Kui märkad mahaloksunud vedelikku, ära eelda, et keegi teine tegeleb sellega.
Kasuta hoiatussilte. Märg põrand vajab alati nähtavat hoiatusmärki.
Kontrolli riskikohti. Puhkeruumid, köögid, kohvimasina ümbrus ja joogiveeautomaatide lähedus on kohad, kus libisemisoht tekib kõige sagedamini.
Teavita puudustest. Kui koristusvahendeid pole käepärast või põrand vajab põhjalikumat puhastust, anna sellest kohe teada vastutavale isikule.
Hoolsus ja hoolivus – igaühe vastutus
Töökeskkonna ohutus ei ole ainult juhtkonna ülesanne. See on iga töötaja igapäevane vastutus. Kui näeme ohtu, tegutseme, kui märkame mahaloksunud kohvi, koristame selle ära. See on hoolivus – nii enda kui kolleegide suhtes. Üks väike tegu võib ära hoida suure probleemi.
Miks käsitleda libisemisohtu ka riskianalüüsis?
Sageli arvatakse, et riskianalüüs on mõeldud vaid „suurte“ ohtude jaoks. Tegelikult aitab riskianalüüs tuvastada ja dokumenteerida ka igapäevased, kuid sagedased ohud – sealhulgas libastumisohtu. Riskianalüüs annab vastused: kes vastutab koristamise eest, millised vahendid peavad olema kättesaadavad, kuidas töötajaid teavitatakse ja kuidas tagada, et ohtudele reageeritakse kiiresti. See ei ole bürokraatia, vaid praktiline tööriist, mis aitab vältida õnnetusi ja kulusid.
Libastumisoht pole naljaasi
Mahaloksunud kohv, tee või vesi ei ole tühiasi. See võib põhjustada tõsise tööõnnetuse ja tekitada märkimisväärseid kulusid. Libastumisoht tekib hetkega, kuid seda saab ennetada lihtsate ja järjepidevate tegevustega. Kui märkad ohtu, tegutse kohe. Väldime vigastusi, kui oleme hoolsad ja hoolivad.
Aritkli autor: Evelin Org
