Tööohutuse müüdid – kas värvikad arvamused või ühiskondlikud hoiakud?
Tööohutus kõlab tihti nagu kuiv teema – reeglid, juhendid, analüüsid. Aga kui küsida inimestelt, mida nad päriselt mõtlevad, siis kerkivad pinnale igasugused värvikad arvamused. Mõned neist on lausa uskumatud, aga ometi kuuleme neid töökohtades ikka ja jälle. Ka Tööinspektsioon on Tööelu portaalis kajastanud tööohutuse müüte. Meie toome siin välja mõned meieni levinumad müüdid ja vaatame, miks need tegelikult vett ei pea.
Müüt nr 1: “Vesipõhised värvid on ohutud.”
Kuidas see mõte tekib? No eks nimi ise juba kõlab sõbralikult – vesi, noh, vesi on ju ohutu. Aga tegelikult sisaldavad ka vesipõhised värvid kemikaale, mis võivad sisse hingates või nahale sattudes tervist kahjustada. Ohtlikkus võib olla küll väiksem kui lahustipõhistel värvidel, aga nullist on asi kaugel.
Müüt nr 2: “Ma ainult korra kasutan relakat. Mis ikka juhtuda saab?”
See on tööõnnetuste klassika. Õnnetused juhtuvad just siis, kui tehakse midagi “ainult korra” või “kiirelt läbi”. Masin ei küsi, kas sul on esimene või sajas kord – kui ettevaatus puudub, on risk sama.
Müüt nr 3: “Ohutus on ainult tööandja vastutada.”
Jah, tööandja peab looma tingimused ja reeglid, aga iga töötaja vastutab ka iseenda käitumise eest. Kui töötaja otsustab juhiseid ignoreerida, ei saa tööandja teda igal sammul kaitsta. Ohutus on meeskonnamäng.
Müüt nr 4: “Ma ei ole ohtlikus tsoonis, minuga ei juhtu midagi. IKVsid pole vaja.”
Näiteks tehase territooriumil võib tunduda, et ohutusnõuded on üle pingutatud. Aga tihti juhtuvad just kõrvalistes kohtades ootamatud olukorrad – möödasõitev tõstuk, kukkuv ese või libe pind. IKV-d ei ole moeasi, vaid igapäevane kaitse.
Müüt nr 5: “Ohutusjuhised on ainult paberite pärast. Oleme 30 aastat samas sektoris töötanud, teame ise.”
Kogemus on väärtuslik, aga see ei asenda juhiseid. Kõik ohutusreeglid on kirjutatud kellegi päris õnnetuse põhjal, vere hinnaga. Kui need kõrvale jätta, riskime sama vea kordamisega.
Müüt nr 6: “Teen kiiremini, jõuan rohkem – ülemused on rahul.”
Reaalsus: kui õnnetus juhtub, jääb töö seiskuma kauemaks kui nt kaitsevahendi ettepanekuks kulunud aeg. Kiirustamine võib küll korraks tunduda efektiivne, aga see võib hoopiski olla tootlikkuse pidur.
Müüt nr 7: “IKVdest piisab, juhendite lugemiseks pole aega ega vajadust.”
Isikukaitsevahendid on viimane kaitsekiht, mitte esimene. Kui töötaja ei tea, kuidas neid õigesti kasutada, võivad need olla pigem illusioon kaitstusest kui päris turvalisus.
Müüt nr 8: “Riskianalüüs näitab, kui kohutavad riskid on – tööandja paneb inimesed meelega ohtlikesse olukordadesse.”
Tegelikult on riskianalüüsi eesmärk hoopis vastupidine: leida üles ohud ja need kontrolli alla saada. See ei ole hirmutamiseks, vaid ennetamiseks.
Müüt nr 9: “Söön seal, kus tahan. Mul on kemikaalide kõrval oma mugav nurgake.”
Mugav võib see nurk ju olla, aga kemikaaliaurud, tolm ja jäägid ei tee vahet, kas see on töökoht või lõunapaus. Tervisele võib see kombinatsioon olla väga ohtlik.
Müüt nr 10: “Kui valgustus on eredam, on tööd parem teha.”
Valgus on oluline, aga liiga ere valgus väsitab silmi, tekitab pimestust ja võib hoopis tööviljakust vähendada. Hea valgustus on õige valgustustiheduse, valgusvärvsuse ja paljude muude omadustega, mis on kirjeldatud vastavas standardis, mitte “võimalikult hele”.
Kokkuvõtteks
Tööohutuses pole müütidele kohta. Need võivad kõlada naljakalt või loogiliselt, aga tegelikkuses viivad just sellised arusaamad õnnetusteni. Kui midagi tundub liiga lihtne või liiga ilmselge, tasub alati korraks mõelda: kas see on fakt või müüt?
Soovite neid müüte murda? Siis kutsuge meid appi, mõnikord on vaja kõrvalvaataja pilku, teist arvamust, head koolitajat või lihtsalt kedagi, kes tuleb annab teadmisi, mida siiani veel polnud.
Artikli autorid: Siim Ansberg ja Evelin Org
