Töökeskkonnavoliniku tööülesanded – sisu, mis pole seaduse poolt reguleeritud
Töökeskkonnavolinik on iga organisatsiooni nähtamatu tugisammas, kes seisab töötajate tervise ja ohutuse eest. Eesti töötervishoiu ja tööohutuse seadus näeb ette, et töökeskkonnavoliniku tööülesanded peavad katma igal nädalal vähemalt 2 tundi tööajast, et ta saaks keskenduda tööohutuse ja -tervishoiu küsimustele. See ei ole formaalsus, vaid investeering töötajate heaolusse ja organisatsiooni jätkusuutlikkusse.
Kuid mida täpselt peaks töökeskkonnavolinik nende kahe tunni jooksul tegema? Millised on kõige olulisemad töökeskkonnavoliniku tööülesanded, mis aitavad päriselt kaasa turvalise ja tervisliku töökeskkonna loomisele?
Siin on TOP 10 teemat, mis aitavad panna paika töökeskkonnavoliniku tööülesanded, anda neile selge suuna ja aitavad tööandjal kindlustada, et voliniku rollist sünniks maksimaalne kasu.
1. Riskianalüüsi täiendamine ja tulemuste kommunikeerimine
- Volinik peaks aitama koostada ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsi.
- Töökeskkonnavoliniku tööülesanded ei saa olla ainult kontrollida, kas riskianalüüs kajastab tegelikku olukorda, vaid ka kas töötajate igapäevased töötingimused vastavad kirjasolevale.
- Kui ilmnevad uued ohutegurid (nt uued seadmed, tööprotsessid), tuleb need riskianalüüsi lisada.
- Töökeskkonnavoliniku tööülesanded saavad olla ka riskianalüüsi sisu kommunikeerimine, et kõik teaksid, mis on riskantsemad tegevused või kohad töökeskkonnas.
Praktiline väärtus: riskianalüüsi ajakohasus vähendab õnnetuste ja kutsehaigestumiste riski.
2. Töötajate tagasiside kogumine
- Töökeskkonnavolinik on töötajate hääl.
- Ta võiks iganädalaselt koguda tagasisidet töötingimuste, ohutuse ja tervise teemadel.
- Lihtne küsitlus või vestlus aitab tuvastada probleeme, mida juhtkond ei pruugi märgata.
- Hea võimalus lasta tal inimestega suhelda, suhteid luua ja väärtuslikku infot koguda.
Praktiline väärtus: töötajate kaasamine suurendab usaldust ja ennetab konflikte.
3. Tööõnnetuste ja vahejuhtumite analüüs
- Kui ettevõttes on toimunud tööõnnetus või ohtlik vahejuhtum, peaks volinik osalema selle analüüsimisel.
- Tema roll on vaadata juhtumit töötajate perspektiivist ja pakkuda lahendusi, mis väldiks kordumist.
- Töötajad ju tegelikult teavad paremini, mis päriselt töökeskkonnas toimub, sealt tuleb ka väärtuslikumat infot.
- Samuti saab ta kommunikeerida juhtumi tulemusi ja õppetunde töötajatele.
Praktiline väärtus: iga analüüs annab õppetunni ja aitab luua turvalisema töökeskkonna.
4. Töövahendite ja isikukaitsevahendite kontroll
- Volinik saab kontrollida, kas töötajatel on vajalikud isikukaitsevahendid (nt kiivrid, kindad, prillid) ja kas need on korras ning õigesti kasutusel.
- Samuti võib ta jälgida, kas töövahendid on ohutud ja hooldatud.
Praktiline väärtus: korras töövahendid vähendavad vigastuste riski ja suurendavad töö efektiivsust.
5. Töökeskkonna ringkäikudesse, ohutusvestlustesse, Gemba walk jms kaasamine
- Töökeskkonnavolinik saab viia näiteks koos töökeskkonnaspetsialistiga läbi töökeskkonna ringkäike. Kui ettevõte on suur, siis ideelis osakondades, kus ta ise ei tööta – loob värskust ja toob teisi ideid kaasa
- Ohutusvestlused (oluline teda eelnevalt koolitada) aitavad luua dialoogi töötajate vahel ja arutelusid, kuidas ohutum, kuidas paremini.
- Gemba walk – lisaks tööohutusele saab välja tuua ka muid tootlikkuse, heakorra jne aspekte.
Praktiline väärtus: töötajate ideed, nende nägemus, arusaamine tuuakse juhtkonna lauale.
6. Koolituste ja juhendamise korraldamine
- Töökeskkonnavolinik võib aidata planeerida tööohutuse koolitusi ja jälgida, et töötajad oleksid juhendatud.
- Ta saab kontrollida, kas uued töötajad saavad piisavalt teadmisi ja oskusi ohutuks tööks.
- Töökeskkkonnavolinik võib ka ise olla koolitaja, saab jagada praktilisi nõuandeid ohutuks tööks.
Praktiline väärtus: teadlik töötaja oskab riske vältida ja tegutseda kriisiolukorras. Pluss kasutada sisekoolitajaid (sisemine ressurss) töötajate teadlikkuse tõstmiseks.
7. Töökoha ergonoomika hindamine
- Volinik võiks pöörata tähelepanu töökohtade ergonoomikale – kas tööasendid, töövahendid ja mööbel toetavad tervist.
- Ergonoomika probleemid (nt vale tool, halb valgustus) võivad põhjustada pikaajalisi tervisemuresid.
Praktiline väärtus: ergonoomiline töökeskkond vähendab haiguspäevi ja suurendab produktiivsust.
8. Tuleohutuse ja evakuatsiooniplaanide kontroll
- Volinik saab kontrollida, kas tuleohutuse vahendid (nt kustutid, evakuatsiooniteed) on korras ja nähtavad.
- Samuti võib ta osaleda evakuatsiooniõppuste korraldamisel.
Praktiline väärtus: valmisolek kriisiolukorraks päästab elusid.
9. Psühhosotsiaalsete riskide jälgimine
- Töökeskkonnavolinik ei tegele ainult füüsilise ohutusega.
- Tema ülesanne on märgata ka psühhosotsiaalseid riske: stress, kiusamine, läbipõlemine.
- Ta saab tuua lauale töötajate muresid, mida tööandja ise ei pruugi märgata (NB! oluline, et ta ei hakkaks ise psühholoogi mängima vms).
Praktiline väärtus: vaimse tervise toetamine hoiab töötajaid motiveerituna ja vähendab personalivoolavust.
10. Koostöö tööandja ja töökeskkonnaspetsialistiga
- Volinik peaks tegema tihedat koostööd tööandja ja töökeskkonnaspetsialistiga.
- Tema roll on olla sillaks töötajate ja juhtkonna vahel, tuues esile muresid ja pakkudes lahendusi.
Praktiline väärtus: koostöö tagab, et tööohutuse küsimused ei jää paberile, vaid viiakse ellu.
Kuidas tööandja saab volinikku toetada?
Töökeskkonnavoliniku tööülesanded ei ole pelgalt tema isiklik vastutus. Edu sõltub ka tööandja toetusest.
- Aja eraldamine: seadusega ette nähtud 2 tundi nädalas peab olema reaalselt kasutatav, mitte formaalne.
- Ressursid: volinik vajab ligipääsu dokumentidele, koolitustele ja töövahenditele.
- Tunnustamine: voliniku panust tuleb väärtustada, sest tema töö hoiab ära kulukaid õnnetusi ja haiguspäevi.
Kokkuvõte
Töökeskkonnavoliniku tööülesanded ja tema roll on oluline iga organisatsiooni jaoks. Tema iganädalased 2 tundi ei ole väike kohustus, vaid suur võimalus ennetada riske ja hoida töötajaid tervena. Kui volinik keskendub ülaltoodud TOP 10 teemale, siis on kindel, et töökoht muutub turvalisemaks, tervislikumaks ja produktiivsemaks.
Artikli autor: Siim Ansberg
