Talv Eestis ei ole midagi erakordset, nagu ka külmastress.
Temperatuurid on langenud, õues on külm ja välitingimustes töötajaid jagub. Talvised olud ei ole ainult ebamugavad, vaid võivad kujutada tõsist ohtu tervisele. Külmastress, hüpotermia ja jäätumised on riskid, millega tuleb arvestada igas töökeskkonnas, kus inimesed viibivad pikalt külmas. Õige ettevalmistus, sobiv riietus ja abivahendid, nagu soojendajad, võivad olla otsustava tähtsusega, et tagada turvalisus ja heaolu.
Külmastressi ehk külmarõhu all mõistetakse olukorda, kus keha kaotab soojust kiiremini, kui suudab seda toota, mis viib naha- ja keha sisetemperatuuri languseni. Sellised tingimused võivad põhjustada tõsiseid terviseriske, nagu hüpotermia, külmavärinad, jäätumine ja muud sarnast.
Mitmed tegurid võivad külmastressi süvendada:
- madal õhutemperatuur kombineerituna tuulega (tuulekülm);
- niiskus — kas ilmastiku või higistamise tõttu;
- sisse hingatakse külm õhk;
- kehaline väsimus ja alakaal;
- mittesobilik riietus;
- terviseprobleemid nagu vererõhutõus, diabeet või kilpnäärmehäired.
Külmastressi mõjud tervisele
- Hüpotermia ehk kehatemperatuuri tüsistused — alates värinatest ja segasusest kuni elutähtsate funktsioonide nõrgenemiseni.
- Jäätumine: naha ja kudede külmumise tagajärjel võivad tekkida püsivad kahjustused, isegi koetõved.
- Külmakahjustus: veega märgades ja külmades tingimustes esinevad naha põletikud, turse ja valulikkus.
Millal külmastress muutub probleemiks?
Isegi temperatuurid veidi alla +10 °C võivad külmastressi tekitada, eriti kui esinevad tuul, niiskus või ebakvaliteetne riietus. Spetsialistid soovitavad hakata rakendama kaitsemeetmeid juba alla +15 °C tingimustes, eriti tuulise või niiske ilmaga.
Kes on riskigrupis?
- Välitöö tegijad nagu ehitajad, teehoolduse töötajad, sanitaartöötajad, päästjad, politsei ja transporditöötajad.
- Siseruumides töötavad inimesed, näiteks külmhoonetes, laohoonetes
- Noored ja eakamad töötajad — riskigrupp (nt. külmetuvad tihti)
- Terviseprobleemidega inimesed, kelle kehafunktsioon on nõrgem.
Kuidas külmastressi ennetada?
1. Olulised organisatoorsed meetmed
- Planeeri töötegemine soojematel päevadel või päevasel ajal. Arvesta vahetustega, et piirata külmaga kokkupuudet.
- Regulaarne puhkepauside korraldamine soojades ruumides või varjualustes.
- Õige ja piisav personal ning asendajad pikema tööaja puhul.
2. Varustuse ja riietuse tähtsus
- Kihiline riietus — alus-, fliis- ja välimine veekindel/vindpitav kiht. Samuti kindad, müts, soojust andva materjaliga polsterdatud jalatsid.
- Märjaks saamisel vahetada riietus koheselt.
- Välitöödel kasutatavad masinad seadmed (ilma piisava soojustuseta): talvekindad, kaitsev tööriietus, termokruusid.
3. Koolitus ja teadlikkus
- Külmastressi tunnuste äratundmine: värinad, tuimus, segasus, aeglane reaktsioon.
- Kiire reageerimine ebamugavustundele — otsi sooja kohta, otsi vaheldust temperatuuride osas (nt. mõni siseruum), vajadusel alusta esmaabi.
- Regulaarne informeerimine, kriisirutiinide olemasolu ja teadlikkus, riietuse ja enda tervise hoidmise teadlikkus.
4. Esmaabi külmastressi korral
- Külmastressis olev inimene on vaja toimetada sooja kohta.
- Kergete liigutustega ja soojade jookidega keha soojendamine.
- Vajadusel välisabi kasutamine, eriti jäätumuse korral.
Soojenduspadjakesed – lisakaitse külmastressi vastu
Lisaks kihilisele riietusele ja regulaarsetele soojenduspausidele on suurepärased abivahendid soojenduspadjakesed. Need ühekordsed soojendajad aitavad hoida kehatemperatuuri stabiilsena ja vähendada külmastressi riski- käte soojendajad sobivad kinnastesse, et vältida sõrmede külmumist. Keha soojendajad asetatakse riiete alla, et hoida keskosa soojana.Pea ja kaela soojendajad aitavad kaitsta piirkondi, kust keha kaotab kõige rohkem soojust.
Soojenduspadjakesed on kerged, mugavad ja pakuvad soojusmugavust mitmeteks tundideks, lisakindlust külmas töötamisel või vaba aja veetmisel.
Ühekordselt kasutatav soojendaja on praktiline ja mugav abivahend külmastressi ennetamiseks. See on kerge, kompaktne ja mõeldud kiireks kasutamiseks olukordades, kus lisasoojus on hädavajalik.
Millised on soojenduspadjad?
- Aktiveeruvad kokkupuutel õhuga, mis tähendab, et soojendaja hakkab tööle kohe peale pakendi avamist.
- Kõik ühekordsed soojendavad padjad ei kesta 8 tundi. Kestvus sõltub tootest ja suurusest:
- Käte soojendajad kestavad tavaliselt 6–8 tundi, tavaliselt maksimaalne temperatuur 40–45 °C.
- Keha soojendajad kestavad tavaliselt 8–12 tundi, võivad ulatuda 50 °C lähedale, sest neid kasutatakse riiete all ja soojus hajub.
- Jalataldade soojendajad kestavad sageli 5–6 tundi, sest need on õhukesed ja jalanõudes õhu juurdepääs on piiratud, sageli madalam, umbes 38–42 °C, et vältida naha ülekuumenemist jalanõudes.
Temperatuur sõltub tootest, suurusest ja kasutuskohast. Seetõttu on oluline lugeda pakendil märgitud andmeid, et vältida põletusohtu.
Soojendaja sobib kasutamiseks kinnastes, taskutes, riiete all, need on ideaalne lahendus välitöödel, matkadel, talispordis või igas olukorras, kus külmastressi risk on suur.
Töökeskkonna vastutus ja juhised
Tööandja peab tagama tööohutuse, sealhulgas külma eest kaitse kasutuse, vahendite ning koolituste näol. Lisaks on vajalik jälgida temperatuuri, tööaega, puhkeaegu ja termovahendite sobivust.
Külmastress võib tunduda väikese riskina, aga praktilise tööolukorra kontekstis võib see põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi ja isegi surmaga lõppenud õnnetuse. Õige planeerimine, sobiv riietus, teadlikkus, koolitus ja ligipääs vajalikule esmaabile on hädavajalikud komponendid, et tagada turvaline ja inimlik töökeskkond külmas. Töötaja ja tööandja koostööl peab olema selge, et külmast tingitud ohud ei jääks tähelepanuta.
Artikli autor: Evelin Org
