Koostööpartnerite ja külaliste ohutusjuhendamine ning auditeerimine tööstuskeskkonnas
Tänapäevases tootmis‑ ja tööstuskeskkonnas ning mujal ei tööta ettevõtte territooriumil üksnes oma töötajad. Igapäevaselt viibivad paljudes asutustes ja ettevõtetes ka mitmesugused koostööpartnerid ja teenuseosutajad, nagu hooldusfirmad, ehitajad, seadmete paigaldajad, IT‑teenuse osutajad ja transpordipartnerid, samuti külalised. Kõigi koostööpartnerite ohutus ning teadlikkus töökeskkonnas kehtivatest nõuetest on tööandja jaoks sama oluline kui oma töötajate ohutus.
Koostööpartnerite ohutus ja nende ohutusjuhendamine ei ole pelgalt hea praktika, vaid seadusest ja juhtimissüsteemidest tulenev kohustus, mille täitmine aitab ennetada tööõnnetusi, varakahjusid ja olukordi, kus ohud jäävad märkamata. Süsteemne juhendamine ja sellele järgneva praktika pisteline auditeerimine võimaldavad ettevõttel veenduda, et kehtivaid ohutusreegleid mitte ainult ei tutvustata, vaid neid ka järgitakse.
Õiguslik ja standardipõhine alus
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) kohaselt peab tööandja teavitama oma töötajatega koos töötavaid teenuseosutajaid töökeskkonnas esinevatest ohtudest ning päästetööde ja esmaabi korraldusest. See tähendab, et ohutusinformatsioon ei tohi piirduda ainult ettevõtte töötajate väljaõppega, vaid peab hõlmama ka kõiki kolmandaid isikuid, kes tööandja territooriumil viibivad või seal tööd teevad.
Teenuseosutaja teadlikkus on oluline, sest sageli puutuvad nad kokku sama töökeskkonna riskidega kui ettevõtte töötajad – masinad, liikumisteed, elektriseadmed, tõstetööd, kemikaalid või tuleohud. Kui koostööpartner ei ole ohtudest piisavalt informeeritud, suureneb oluliselt tööõnnetuste ja ohtlike olukordade risk.
ISO 45001: roll teadlikkuse ja teabevahetuse tagamisel
Lisaks seadusandlusele toetub mitmete ettevõtete ohutusjuhtimine sageli rahvusvahelistele standarditele. ISO 45001 töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem rõhutab samuti koostööpartnerite ja külaliste teadlikkuse olulisust:
- Punkt 7.3 – Teadlikkus: organisatsioon peab tagama, et isikud, kes töötavad tema juhtimise ja kontrolli all, on teadlikud tööohutuse riskidest, ohutusnõuetest ning oma rollist ohutuse tagamisel.
- Punkt 7.4.1 – Teabevahetus: organisatsioon peab määratlema, millist teavet, millal ja kellele edastatakse, sh välistele osapooltele.
Need nõuded loovad tugeva aluse ohutusjuhendamise süsteemsele ja dokumenteeritud korraldamisele.
Ohutusvideo kui tõhus juhendamisvahend
Koostööpartnerite ohutus ja nende juhendamine on võimalik korraldada ohutusvideo kaudu, mida näidatakse näiteks vastuvõtuala televiisoris ning mis on kättesaadav ka ettevõtte siseveebis. Video sisuks sobivad näiteks peamised kehtivad ohutusreeglid, liikumispiirangud, isikukaitsevahendite kasutamine ning käitumine hädaolukorras.
Ohutusvideo kasutamisel on mitmeid eeliseid:
- info on ühtne ja kõigile arusaadavalt esitatud;
- juhendamine ei sõltu juhendaja subjektiivsest seletamisoskusest;
- video abil saab tagada, et kõik külalised ja teenuseosutajad saavad sama sisu;
- juhendamine toimub enne teatud alale sisenemist.
Allkirjastamine kui vastutuse kinnitus
Ohutusvideo läbivaatamise järel kinnitab koostööpartner või külaline oma allkirjaga, et on juhendamisega tutvunud ja sellest aru saanud. Allkiri antakse näiteks vastuvõtualal asuval registreerimislehel ning see on oluline nii tööandja kui ka teenuseosutaja seisukohast.
Allkirjastatud juhendamine:
- tõendab tööandja kohustuse täitmist;
- tõstab külastaja isiklikku vastutust ohutusreeglite järgimisel;
- loob vajadusel aluse intsidentide ja rikkumiste analüüsimiseks.
Vastutus juhendamise eest
Ohutusjuhendamise korraldamise ja allkirjade kogumise eest vastutavad kõik töötajad, kes võtavad vastu koostööpartnereid ja külalisi. See lähenemine rõhutab, et ohutus ei ole ainult assistendi, töökeskkonnaspetsialisti või personaliosakonna vastutus, vaid kogu organisatsiooni ühine ülesanne.
Koostööpartnerite ohutusauditid
Koostööpartnerite puhul on ohutusauditeerimise nõue üldjuhul audiitorfirma tähelepanek, aga mõningatel juhtudel ka koostööpartneritepoolne nõue ning on oluline osa süsteemsest ohutuse juhtimisest. Pisteline auditeerimine annab realistliku ülevaate sellest, kuidas koostööpartner tegelikus töös kehtivaid reegleid järgib, mitte ainult sellest, mida on allkirjastanud või mille kohta on juhendatud.
Auditeerimise eesmärgid on:
- hinnata juhendamise tegelikku tulemuslikkust;
- tuvastada kõrvalekalded ja riskikäitumine;
- ennetada korduvate rikkumiste kaudu tekkivaid õnnetusi;
- parandada koostööpartnerite teadlikkust ja ohutuskultuuri.
Auditeerimise ulatus
Auditeeritakse koostööpartnereid ja teenuseosutajaid, mitte lihtsaid külalisi, näiteks teiste tehaste töötajate külastusi. See eristus on oluline, sest teenuseosutajad viibivad ettevõtte territooriumil töö tegemise eesmärgil ning nende tegevus võib otseselt mõjutada töökeskkonna ohutust.
Osakonnajuhtide roll ja vastutus
Osakonnajuhtidel on keskne roll koostööpartnerite ohutuse juhtimisel. Neil palutakse:
- märkida iga osakonna protsessi osaks koostööpartnerite ohutusjuhendamine;
- arvestada, et juhendamine ja selle kvaliteet on auditeerimise objekt;
- teha koostööd näiteks keskkonnanõukogu ja ohutusspetsialistidega.
Selline lähenemine tagab, et ohutus ei ole kõrvaltegevus, vaid loomulik osa iga osakonna igapäevaprotsessidest.
Auditeerimise praktiline näide
Heaks näiteks auditeerimisprotsessist on ventilatsioonisüsteemide hooldaja:
- teda auditeeritakse näiteks igal kolmandal külaskäigul;
- auditeerimisse kaasatakse alati näiteks üks osakonnajuht/töökeskkonnavolinik/töökeskkonnanõukogu liige;
- kaasatavat isikut teavitatakse auditeerimisest kalendrikutsega.
Selline ülesehitus tagab auditeerimise läbipaistvuse, objektiivsuse ja järjepidevuse ning võimaldab koguda väärtuslikku sisendit nii koostööpartneri kui ka ettevõtte enda ohutuskorralduse parendamiseks. Eesmärk on ju kõigi osapoolte sh koostööpartnerite ohutus.
Kokkuvõte
Koostööpartnerite ohutus ja nende juhendamine ning teenuseosutajate pisteline auditeerimine on tänapäevane ohutuskultuuri lahutamatu osa. Seadusest ja ISO 45001 standardist tulenevad nõuded loovad selge raamistiku, kuid tegelik ohutus sünnib igapäevases praktikas – teadlikus juhendamises, vastutuse jagamises ning järjekindlas kontrollis.
Ohutusvideo, allkirjastatud juhendamine ja läbimõeldud auditeerimisprotsess aitavad muuta ohutusreeglid paberilt päriseluliseks käitumiseks. Selline süsteem ei kaitse mitte ainult ettevõtte töötajaid, vaid ka koostööpartnereid ja külalisi, tugevdades samal ajal organisatsiooni usaldusväärsust ja vastutustundlikku mainet.
Artikli autor: Evelin Org
