Kui IKV kasutamise koolitust pole korraldatud, on kasutusse antud isikukaitsevahend vaid illusioon
Töökohal jaotatud isikukaitsevahendid (IKV) loovad turvatunde – kuni selgub, et pole korraldatud IKV kasutamise koolitust. Siis muutub ka kõige kvaliteetsem kinnas, respiraator või kaitseprill paariks tarbeasjaks, mille tegelik kaitsevõime on teadmatusest „kinni keeratud“. Järgnevad vaid üksikud näited ja soovitused on minu poolt kirja pandud päriselust, sellest mida ma tihti näen ja kuulen ning need näitavad, miks juhendamine pole „heaolu lisateenus“, vaid töötervishoiu ja ohutuse kriitiline osa.
„Sain isikukaitsevahendi, aga kasutajakoolitust mitte“ – mis nüüd?
Esiteks tuleb mõista probleemi tuuma: isikukaitsevahend ei tööta iseseisva lahendusena. Kaitse tekib alles siis, kui vahend on õigesti valitud, korrektse suurusega, õigesti paigaldatud ja õigel ajal hooldatud/vahetatud. Kui IKV kasutamise koolitust pole töötaja saanud, jääb enamik neist tingimustest juhuse hooleks. Sammud, mida teha kohe:
- Teavita juhti või töökeskkonnaspetsialisti kirjalikult. Kirjelda, millisel tööl isikukaitsevahend ei toimi (nt kinnas sulab, respiraatoriga tunneb lõhnu, kaitseprillid lähevad kohe uduseks). Nõua juhendamist ja sobivuskatset (sobivustest, proovipaigaldus).
- Palu täpset isikukaitsevahendi märgistust ja juhendit. Näiteks filtri kood (nt A, ABEK, P2/P3), vahetuse kriteerium, puhastus, ladustamine – kõik peab olema arusaadavalt kirjas.
- Osale praktilisel harjutusel. Kinnaste materjalivalik kuumuse või kemikaali suhtes, respiraatori tihenduskontroll, kaitseprillide ja visiiri kooskasutus – õpitakse nii,et teed ise kõik vajaliku koos läbi koos otsese juhi või töökeskkonnaspetsialistiga.
Kui kinnas sulab, oli vale valik – mitte töötaja „vale käsi“
Sulav kinnas ütleb kahte asja:
- tööl esineb kuumuse või kemikaali tase, milleks antud materjal pole mõeldud;
- otsus tehti ilma tööprotsessi analüüsita või puudus töötajal teadmine, millal kinnast vahetada.
Tegevused: nõua tööprotsessipõhist isikukaitsevahendi valikut (nt kuuma‑, lõike‑ või kemikaalikoormuse klassid), suuruste proovimist ja vahetusgraafikut. Viimane määrab, millal kinnast enam kasutada ei tohiks, mitte ei oodata nähtavat kulumist.
Filtrite kasutusaega ei tea
Respiraatori filter ei ole igavene. Kui IKV kasutamise koolitust ei saanud, jäävadki vastamata kolm võtmeküsimust:
- Kas filtri tüüp sobib konkreetse auruga? (nt orgaaniliste aurude jaoks A‑seeria; tolmudele P‑seeria)
- Millal filtrit vahetada? (kasutus‑ või kalenderaeg; „maitse‑/lõhna läbimurre“ on juba hilja)
- Kuidas kaitsemask tihedalt näo piirkonda kaitseb (näo kuju, habemetüügas, paelte reguleerimine)
Tegevused: kirjalik filtrivahetuse kord, nähtav märgistus (paigaldus‑/vahetuskuupäev), sobivuskontroll iga kord enne töö algust ning sobivuskontroll perioodiliselt. Kui lõhnu tuntakse siiski ka kaitsemaski kandes, tuleb tööd peatada ja põhjus lahendada (vale filter, aegunud filter, halb tihendus).
Respiraatori tõttu kaitseprillid udused = halb nähtavus = uus risk
Kaitseprillid ja respiraator teevad koos töötamisel prillid tihti uduseks, mis halvendab nähtavust ja kasvatab vigastuste ohtu. Lahendused:
- Kontroll- kas kaitsemask on õigesti paigaldatud, kas habe lükkab kaitsemaski näost veidi eemale?
- Üleminek visiirile, kui töö sisaldab pritsmeid/kuumust – see katab suurema näopinna ja on udu vastu tõhusam (koos õige ventilatsiooniga).
- Uduvastased kattekihid või vahetus teisele prillimudelile.
- Töötempo ja pausid (nt maski lühiajaline eemaldus ventileeritavas tsoonis vastavalt juhendile).
Oluline on, et valikut ei teeks töötaja üksi. IKV kasutamise koolitus koos proovimistega peab looma sobiva lahenduse konkreetse töö jaoks.
Visiir on vajalikum kui kaitseprill
Kui risk on näo‑ ja silmapritsmetest või soojusest tingitud, ei piisa kaitseprillidest. Visiir annab:
- laiemat katvust (otsmik, põsed, lõug),
- paremat sobivust respiraatoriga,
- võimalust vähendada udu tekkimist.
Kui IKV kasutamise koolitust ei saanud, jääbki töötaja kaitseprillidega, mis lähevad uduseks ning see on juba süsteemne viga. Nõua riski järgi õige kaitseastmega visiiri.
Külmakambri „väikesed šokid“ teevad suure kahju
Pidev külmakambri ukse avamine tekitab hingamisteedele nn mikrotermolöögi. Tagajärjeks on krooniline kurguvalu ja sagedased haiguslehed. Lahendused on lihtsad ja tõhusad:
- soojendav kiht (nt fliis) konkreetseks tööprotsessiks;
- ava‑tsüklite planeerimine;
- tõmbe vähendamine (eeskojad, õhukardinad).
IKV kasutamise koolitus peab sisaldama ka töökorralduslikke võtteid, mitte ainult seda, kuidas isikukaitsevahendit kanda.
Teravat detaili puudutades ei kaitse tavapärane kaitsekinnas
Tehnikaosakonna töötaja, kes vahetab masina terasid, vajab lõikekaitset. Kõik kindad seda ei paku. Praktikas töötab lahendus, mida paljud alahindavad: lihuniku kinnas (lõikekindluse klass vastavalt riskile). See ei ole lihtsalt parem kinnas, vaid õigesse riski sobituv vahend, mis on läbi proovitud ja ennast õigustanud. Taas: ilma juhendamiseta jääb töötaja juhusliku valiku peale.
Uus töötaja tuli – ja mõistab paremini inglise keelt
Kui peale osakonna ühist koolitust liitub uus töötaja, kes aru saab paremini inglise keeles, siis tulebki koolitus teha inglise keeles. Jah, meil on keeleseadus ja ideaalne oleks, et iga töötaja valdab eesti keelt, aga ohutus ei tohi jääda selle taha, mis keelt keegi räägib. Eriti just kaitseprillide kasutamine/hooldamine, vigade varajane märkamise oskus, respiraatori kasutamine ja palju muud – need kõik teadmised, mida töötaja vajab peavad jõudma arusaadavalt temani. Käsiraamat, piktogrammid, lühivideod või juhendid inglise (või teises mõistetavas) keeles ei ole erand, vaid hoolimise märk.
„Ma käin tööl, teenin palga ja rohkem mind ei huvita“ – miks see on ohtlik?
Me kõik oleme kohanud hoiakut, et koolitused on „formaalne kohustus“. Ent õnnetused ei teki juhuslikult, vaid väikeste vääritimõistmiste jadast: vale kinnas, aegunud filter, uduseks läinud kaitseprill, kiire “korraks vaid” töövõte. Üks vale samm, üks tähelepanemata detail – ja tagajärg võib elu muuta. IKV kasutamise koolitus ei ole loeng. See on turvalise liigutuse treenimine, õige vahendi valiku tegemise õppimine ja pädevuse kinnistamine.
Mida juht kohe teha saab (ja peab)?
- Kaardista lüngad: kus kasutajakoolitust ei saanud, kus vahendid ei sobi (kinnas sulab, filter on oma aja nö ära elanud, kaitseprill läheb uduseks, visiiri puudus).
- Tee kiire riskipõhine ümbervalik: vali õige materjal ja õige kaitseklass, määra vahetussagedus.
- Korralda praktilised sessioonid: maski tihenduskontroll, kooskasutus kaitseprill/visiir, kuuma/külma töövõtted.
- Tagasiulatuv dokumentatsioon: lihtsad tööjuhendid (sh inglise keeles uutele), märkused vahetuste kohta, nähtavad vahetuskuupäevad filtritel.
- Jälgi toimivust: küsi töötajatelt tagasisidet – kas lahendus päriselt töötab? Tee parendusi kohe, mitte millalgi, kui aega on ja meeles on.
Lõppsõna: IKV kasutamise koolitus on töötajatest hoolimine
Inimene, keda oodatakse peale tööpäeva koju tervena, vajab enamat kui kastitäit kaitsevahendeid. Ta vajab arusaamist, miks, millal ja kuidas neid kasutada. Kui IKV kasutamise koolitust ei saanud, tuleb see kohe korraldada: riskid ei oota ja harjumuslik „küll kuidagi saab“ pole strateegia. Õigesti juhendatud töötaja on motiveeritum, teeb targemaid valikuid ja näeb vigu varem – see on tööohutuse tuumik ning ettevõtte küpsuse märgis.
Koolitamine on hoolimine. See pole kulu, vaid kõige parem investeering, mis hoiab inimesed ja ettevõtte tervena.
Artikli autor: Evelin Org
