Esmaabikoolitus annab kindluse aidata
Mul on alati kahju kuulda, kui öeldakse: „Esmaabiandja käis meil kunagi esmaabikoolitusel, aga ma ei tea täpselt, mis aastal. Meil on esmaabitarvikud kusagil, plaastreid ikka aega-ajalt kasutatakse, aga muud ilmselt mitte. Esmaabitarvikud aeguvad, seega raiskame raha nende ostmisele. Milleks neid igal pool vaja, kui üks tarvikute kott on assistendi juures?“
Liiga sageli alahinnatakse esmaabikoolituse tähtsust. Tegelikult ei ole esmaabi pelgalt seadusest tulenev kohustus, vaid kriitiline oskus, mis võib päästa elu. Õnnetused juhtuvad ootamatult – tööl, kodus või vabal ajal. Üks hetk on kõik korras, järgmine hetk vajab keegi kiiret abi. Sellistes olukordades loeb iga sekund ja iga otsus.
Kui esmaabitarvikud on aegunud või teadmised vananenud, võib abi osutamine ebaõnnestuda. Hästi toimiv esmaabikorraldus ei ole luksus ega raiskamine – see on investeering turvalisusesse ja inimlikkusesse. See annab kindluse, et kriitilises olukorras on õiged vahendid ja teadmised kohe kättesaadavad.
Esmaabikoolitus ei ole ainult kohustus, vaid oskus, mis annab julguse tegutseda õigel hetkel. See valmisolek võib olla otsustav elu ja surma vahel.
Miks on ettevõtetes esmaabiandjad vajalikud?
Seadus nõuab, et igas vahetuses ja struktuuriüksuses oleks vähemalt üks koolitatud esmaabiandja. See ei ole formaalsus, vaid praktiline turvameede. Kui õnnetus juhtub, peab abi olema kohe kättesaadav.
Ettevõtte juhtkonna vastutus on tagada, et:
- Esmaabiandjad on olemas ja koolitatud.
- Esmaabivahendid on korras ja kättesaadavad.
- Töötajad teavad, kelle poole pöörduda.
See näitab hoolivust töötajate suhtes ja loob kindlustunde, et kriitilises olukorras ei jää keegi abita.
Kus neid oskusi võib veel vaja minna?
Esmaabi ei ole ainult töökoha teema. Oskused võivad osutuda elupäästvaks:
- Õnnetuse korral – libisemine, kukkumine, põletus.
- Terviseprobleemide puhul – infarkt, insult, hingamisraskused.
- Suure verejooksu korral – liiklusõnnetus, tööõnnetus, kodune trauma.
Sageli aitab juba lihtne teadmine ja rahulik tegutsemine. Näiteks oskus peatada verejooks, kutsuda abi ja hoida kannatanu elutähtsaid funktsioone stabiilsena, kuni professionaalne abi saabub.
Kuidas teada, kes oskab esmaabi anda?
Ettevõttes peab olema selge, kes on esmaabiandjad. Selleks on vaja:
- paigutada nimed ja kontaktid esmaabikappidesse, kohvritesse või esmaabipakkidesse nähtavale kohale.
- teada, mida tähendab märgistus valge rist rohelisel taustal.
- koolitada töötajaid ja kehtivus tuleb dokumenteerida.
- korraldada täiendkoolitus, kui sertifikaadi kättesaamises on möödunud 3 aastat.
Selgus ja läbipaistvus loovad kindlustunde, et kriitilises olukorras ei raisata aega otsimisele.
Miks see on oluline?
Iga koolitus laiendab silmaringi ja suurendab valmisolekut aidata. Õigel hetkel tegutsedes võib meist igaüks olla kellegi elupäästja.
Esmaabikoolitus annab:
- Teadmised – kuidas hinnata olukorda, milliseid samme astuda.
- Praktilised oskused – elustamine, verejooksu peatamine, šoki vältimine.
- Kindlustunde – et tegutseda rahulikult ja õigesti.
See ei ole ainult tööohutuse nõue, vaid inimlik vastutus.
Õige tegutsemine võib päästa elu
Statistika näitab, et paljud surmaga lõppenud õnnetused oleksid olnud välditavad, kui abi oleks antud kohe. Esmaabi ei asenda arstiabi, kuid see hoiab kannatanu elus seni, kuni professionaalid saabuvad.
Näiteks:
- Südame seiskumine – iga minut ilma elustamiseta vähendab ellujäämise võimalust 10%.
- Tugev verejooks – kiire surve haavale võib päästa elu.
- Hingamisraskused – õige asend ja abi kutsumine võivad olla otsustavad.
Kuidas tagada esmaabikorraldus?
1. Esmaabiandjad
- Koosta koolitatud esmaabiandjate nimekiri koos kontaktandmetega.
- Paiguta nimekirjad:
- Iga esmaabikapi või -kohvri juurde või sisse.
- Ettevõtte infotahvlile nähtavale kohale.
- Ametikohad millega kaasneb esmaabi koolituse kohustuslik läbimine.
- Koolituse organiseerib personaliosakond, kes:
- jälgib koolituse kehtivusaegu.
- korraldab vajadusel täiendavaid esmaabikoolitusi esmaabiandjatele.
2. Esmaabivahendid
- Esmaabivahendite olemasolu ja korrasoleku kontrolli teostavad näiteks töökeskkonnavolinikud.
- Esmaabikappides peab olema vähemalt miinimumkomplekt vastavalt Tööinspektsiooni juhistele
- Lisaks võib komplektis olla täiendavaid vahendeid (nt haavapuhastaja, verepeataja, haavasprei), kuid esmaabitarvikute hulka ei tohi kunagi kuuluda ravimid.
- Kontrolli sagedus: vähemalt kord kvartalis.
- Kontroll registreeritakse igal kontrolllehel (kuupäev, kuu, aasta, kontrollija nimi või initsiaalid).
3. Dokumendid
- Esmaabiandmise juhend
- Esmaabiandjate nimekirjad (nt.tootmine ja kontor; ladu ja kontor)
- Esmaabivahendite kontrollleht
Kokkuvõte
Esmaabikoolitus ei ole lihtsalt kohustus, vaid investeering turvalisusesse ja inimlikkusesse. Õnnetused juhtuvad ootamatult, kuid valmisolek tegutseda annab kindluse ja võib päästa elu.
Igas töökohas peavad esmaabitarvikud olema kergesti leitavad ja täielikus korras. Hädaolukorrad tekivad ootamatult ning õigel hetkel vajalike vahendite puudumine võib maksta kallist aega – ja mõnikord ka elu. Seetõttu on oluline, et igas üksuses oleks olemas nõuetekohane esmaabikomplekt ning selle sisu regulaarselt kontrollitud.
Tarvikute aegumine või puudumine vähendab esmaabi tõhusust. Hästi korraldatud süsteem, kus vastutajad kontrollivad komplektide seisukorda ja täiendavad neid vajadusel, tagab turvalisuse ja kindlustunde kõigile töötajatele.
Hooli oma töötajatest, hooli oma lähedastest – õpi esmaabi ja ole valmis aitama. Õige tegutsemine võib muuta maailma kellegi jaoks.
Artikli autor: Evelin Org
