Kemikaalide ohutus – miniohutuskaart ja 10 kasulikku nippi

25/01/2026

Miniohutuskaartidest tegeliku mõistmiseni

Kemikaalid on paljudes töökohtades igapäevased töövahendid. Neid kasutatakse tootmises, hoolduses, koristuses, laborites, ilusalongides, trükikodades, ladudes ja paljudes muudes valdkondades. Paraku ei tähenda regulaarne kokkupuude kemikaalidega veel seda, et nende kasutamine oleks alati ohutu, teadlik ja hästi juhitud. Väga sageli ilmnevad probleemid just seal, kus kemikaalide ohutuskaardid on olemas, kuid aegunud, töötajatel puudub ülevaade, milliseid aineid nad tegelikult kasutavad, ning isikukaitsevahendid ei vasta reaalsetele riskidele Mõnikord pole tarvis keerulisi lahendusi, artiklis teeme juttu headest praktikatest sh, mis asi on miniohutuskaart.

Reaalsuspilt töökohtadelt: miks kemikaaliohutus „ei ole kontrolli all“

Olen enda töös kokku puutunud väga erinevate töökohtadega, kus kasutatakse kemikaale ja saan öelda,et olukord ei ole valdavalt kontrolli all. Hea, kui leidubki vähemalt üks üldjuhend kemikaalide kasutamiseks – kuid liiga tihti on olukord järgmine:

Puudub kemikaaliregister. Keegi ei tea täpselt, millised ained kus ruumis liikvel on, mis kogustes ja mis eesmärgil.
Ohutuskaardid (SDS) on puudu või aegunud. On ette tulnud juhtumeid, kus ohutuskaardid on juba vähemalt kaks versiooni uuemaks saanud, kuid töökohas ringleb endiselt vana koopia või pole seda üldse.
Töötajad on juhendamata või juhend lõpeb „allkirjalehega“. Inimesed ei tea kemikaalide ohumärgistusi, millist kinnast millise ainega kasutada, mida teha lekke korral või kuidas jäätmeid kokku koguda.
Võõrkeelsed või halvasti arusaadavad.
Vastuolus reaalse kasutusviisiga.
Töötajatele kättesaamatud või lihtsalt loetamatult pikad.
Koostisained on registirs klassifitseerimata.
Vahemahutid, pumbad, kannud ja spreipudelid ilma nõutud märgistuseta tekitavad valekasutuse ja kokkupuuteriski (ka kolleege asendades).
Isikukaitsevahend on „üks‑kõigile“. Jagatakse valdavalt latekskindaid, mis sobivad küll kergemate koduste puhastusvahendite või näiteks juuksevärvi puhul, ent ei kaitse paljude tööstuslike lahustite ja söövitajate eest.
Avariivalmidus on nõrk. Absorbent on kas puudu või keegi ei tea, kust seda kätte saab; kemikaalijäätmete anumad asuvad kohas, kust aurud pääsevad tööruumi; jäätmevedaja graafik ja erisused pole kokku lepitud.

See ei ole „vormistuslik puudujääk“, vaid tervise‑ ja õigusriski allikas. Kui ohutuskaardid on aegunud, juhendamine tegemata ja märgistus puudub, siis ei toimi ka tööandja põhilised riskikontrolli meetmed. Nii tekivad olukorrad, kus töötaja kasutab näiteks atsetooni teadmata, et tema terviseseisund (või arsti selgesõnaline keeld) välistab sellega kokkupuute.

Töötaja ei tea, millist kemikaali ta kasutab

Üks suurimaid riske kemikaalide käsitlemisel on see, kui töötaja:

ei tea kemikaali täpset nimetust;
ei oska öelda, millised on selle terviseohud;
ei tea, milline kokkupuude võib talle olla keelatud.

Sageli kasutatakse töökeskkonnas aineid harjumuspäraselt: „seda vahendit oleme alati kasutanud“. Paraku võib selline rutiin peita endas tõsiseid riske, eriti juhul, kui töötajal on tervislikud eripärad – näiteks kroonilised haigused, allergiad, astma, nahahaigused või arsti poolt kehtestatud kokkupuutepiirangud.

Heaks näiteks on atsetoon. Töötaja võib olla teadlik, et tegemist on levinud lahustiga, kuid mitte sellest, et tema tervisliku seisundi puhul on arst keelanud täielikult atsetooniga kokkupuute. Sellisel juhul on vajalik originaalse ohutuskaardi põhjalik info, kus on kirjeldatud tervisemõjusid, vastunäidustusi ja kokkupuuteviise.

Miniohutuskaart – abivahend, mitte asendaja

Samas ei ole realistlik eeldada, et iga töötaja loeb regulaarselt läbi 20–30-40-50‑leheküljelisi ohutuskaarte. Seetõttu on praktikas väga hea lahendus miniohutuskaart – lühike ja selge kokkuvõte, mis keskendub kõige olulisemale.

Miniohutuskaart ei pea olema mitmeleheküljeline. Täiesti piisav on A5 või A4 formaadis selge ja struktureeritud dokument, mis sisaldab näiteks järgmist infot:

kemikaali kaubanduslik nimetus;
kasutuskoht (nt.tootmine);
ohupiktogrammid ja sõnalised hoiatused;
nõutavad isikukaitsevahendid;
esmaabi juhised;
lekke korral tegutsemine;
jäätmekäitlus.

MINIOHUTUSKAART

Oluline on rõhutada, et miniohutuskaart ei asenda originaalset ohutuskaarti. Originaalkaart peab olema olemas ja kättesaadav, eriti olukordades, kus:

töötajal ilmnevad terviseprobleemid;
töötervishoiuarst vajab täpsemat infot;
toimub tööõnnetus või kemikaalileke;
kasutatakse kemikaali tavapärasest erinevalt.

Isikukaitsevahendid – kindad ei ole lihtsalt „kindad“

Praktikas antakse töötajatele sageli latekskindad, sest need on odavad ja mugavad. Latekskindad sobivad tõepoolest hästi:

juuste värvimiseks;
nõude pesemiseks;
kergete puhastusvahenditega töötamiseks;
meditsiinivaldkonnas;
jm. toiminguteks

Kuid paljude tööstuslike ja professionaalsete kemikaalide puhul ei paku latekskindad piisavat kaitset. Lahustid, happed, aluselised ained ja mõned desinfektsioonivahendid võivad lateksi läbi tungida või seda lagundada.

Ohutuskaardid sisaldavad infot selle kohta:

millist materjali kindaid tuleb kasutada (nt nitriil, neopreen, butüül);
kui kaua kindad konkreetse ainega kokkupuutel kaitset pakuvad;
kas vajalik on topeltkaitse või täiendav kaitseriietus.

Kui töötaja ei tea, mille vastu teda tegelikult kaitstakse, on isikukaitsevahend nende käes pigem psühholoogiline kui reaalne kaitse.

Töötajate juhendamine – tööandja ja juhendaja kohustus

Kemikaalide ohutus ei ole töötaja isiklik vastutus, vaid tööandja ja juhendaja seadusest tulenev kohustus. Töötajate juhendamine peab olema:

sisuline, mitte formaalne;
arusaadav;
dokumenteeritud;
allkirjastatud.

Juhendaja peab veenduma, et töötaja:

teab, milliseid kemikaale ta kasutab;
mõistab ohte;
oskab valida ja kasutada õigeid isikukaitsevahendeid;
teab, mida teha lekke või õnnetuse korral.

Juhendamine peab olema tõendatav. Kui juhtub tööõnnetus ja hiljem selgub, et juhendamist pole tehtud või see pole allkirjastatud, tekivad probleemid:

tööandjale ja juhendajale;
vastutusele võtmisel;
kindlustusjuhtumite käsitlemisel;
töövaidlustes.

Kemikaalilekked ja absorbendid – valmidus peab olema enne õnnetust

Sageli unustatakse kemikaalide ohutuses üks väga praktiline aspekt: mida teha siis, kui kemikaal lekib. Töötaja ei tohi sattuda olukorda, kus ta seisab kemikaaliloigu ees ega tea, kas:

pühkida see lapiga;
kasutada saepuru;
lahustada veega;
evakueerida ruum.

Ohutuskaardid ja juhend “Käitumine kemikaalilekke korral” peavad sisaldama infot:

millist absorbenti kasutada;
millist mitte kasutada (nt tuleohtlikud reagendid);
kuhu koguda lekketõttu saastunud materjal.

Absorbendid peavad olema tööandja poolt tagatud, kergesti kättesaadavad ja selgelt märgistatud. Töötaja peab teadma, kus need asuvad ja kuidas neid kasutada.

Kemikaalijäätmed ja aurude levik

Kemikaalijäätmed ei ole ainult kasutamata aine. Jäätmeteks loetakse ka:

määrdunud pakendeid;
absorbente;
lappe ja kindaid, mis on kemikaaliga saastunud.

Need jäätmed peaksid olema:

kogutud eraldi konteineritesse;
hoitud suletud mahutites;
paigutatud nii, et kemikaaliaurud ei pääseks töökeskkonda.

Soovitav on sõlmida kokkulepe jäätmekäitlejaga, mis hõlmab:

äraveo sagedust;
erisusi ohtlike jäätmete puhul;
avariijäätmete käsitlemist.

Kemikaalide hoiustamine – eraldi ruum, eraldi reeglid

Ideaalne kemikaalide hoiukoht on eraldi ladu, kus on:

piisav sundventilatsioon või äratõmbesüsteem;
kemikaalidele sobiv valgustus ja elekter;
kemikaale taluvad seinamaterjalid;
lävepakk või kogumisalus, mis takistab kemikaali voolamist teistesse ruumidesse või koridoridesse.

Oluline on ka ligipääsu kontroll: kemikaalide ja kemikaalijäätmete ruumi ei peaks pääsema kõik töötajad. Sissepääs peaks olema ainult juhendatud ja volitatud töötajatel, kes teavad, kuidas ruumis liikuda ning mida teha avariiolukorras.

Kokkuvõte

Kemikaalide ohutus ei alga ega lõpe ohutuskaardi olemasoluga. Tegelik ohutus sünnib alles siis, kui:

kemikaalid on kaardistatud ja ajakohaste ohutuskaartidega;
töötajad teavad, milliseid aineid nad kasutavad ja miks;
isikukaitsevahendid vastavad tegelikele riskidele;
juhendamine on sisuline ja allkirjastatud;
lekete ja jäätmete käsitlemine on läbi mõeldud;
kemikaalide hoiustamine on turvaline ja kontrollitud.

Miniohutuskaart, õiged kindad, absorbendid ja eraldi kemikaaliladu ei ole „lisabürokraatia“, vaid reaalne investeering töötajate tervisesse ja tööandja vastutuse juhtimisse. Ainult teadlik töötaja saab olla ohutu töötaja – ja selle teadmise loomine algab juhendamisest.

Jagame kümnest sammust koosnevat, praktilist tegevuskava, mis toob kemikaaliohutuse päriselt „rohelisse tsooni“.

10‑sammuline tegevuskava: kemikaaliohutus kontrolli alla 30–90 päevaga

1) Koosta täielik kemikaaliregister

Kaardista kõik ained ja segud: kaubanduslik nimetus, tootja, kasutuskoht, kogus, ruum, vastutaja.
Lisa SDS versioon ja uuendamise kuupäev, samuti link/viide originaaldokumendile (ettevõttevõrgus).
Märgi erisused: CMR‑ained (kantserogeensed, mutageensed, reproduktiivtoksilised), tugevad sensibilisaatorid, erihoius (külm, ventileeritud kapp), luba/teavitus jne.

2) Too ohutuskaardid ajakohaseks (SDS)

Küsi tootjalt või tarnijalt viimane SDS (eesti keeles), kontrolli, et CLP‑klassifikatsioon ja piktogrammid oleksid värsked.
Arhiveeri vana versioon, kuid lülita kasutusest välja (et see kogemata ringlusse ei jääks).

3) Loo miniohutuskaart (A5/A4) – selge, nähtav, töökohaspetsiifiline

Iga kasutatava kemikaali kohta üks leht, mis sisaldab:

Nimi (kaubanduslik ;
Kasutuskoht (nt.millises osakonnas/millisel korrusel/õuealal);
Ohupiktogrammid ja võtmehoiatused (H‑ ja P‑lause koondatud kujul);
Isikukaitse: kindamaterjal (nt nitriil/butüül/neopreen – mitte üldsõnaline „kummikinnas“), kaitseprillid/visiir, kaitseriietus, ventilatsioon;
Esmaabi (silm, nahk, sissehingamine, allaneelamine);
Lekke tõrje: milline absorbent (universaal, keemikavalik, õli/spetsiifiline), kuskohast võtta, kuidas koguda;
Jäätmekäitlus: nt. viide dokumendile, kogumiskoht, taara, märgistus.

Aseta miniohutuskaart kasutuskoha juurde ning hoia originaalohutuskaart seinahoidikus või siseveebis olevas kaustas, kuhu kõik kiiresti ligi pääsevad.

4) Standardiseeri märgistus

Iga anum/vahemahuti/spreipudel saab CLP piktogrammid ja nime.
Kehtesta lihtne reegel: „Anum ilma sildita = kasutus ei ole lubatud“ – seda ei tohi kasutada ega ruumis hoida.
Värvi‑ või sümbolimallid (nt puhastus, lahustid, happed) vähendavad vigade riski asendamise ajal.

5) Tee isikukaitse sisuliseks, mitte sümboolseks

Vii läbi kindamaterjali valik kemikaali kaupa: lateks jääb kergeteks kodusteks töödeks, tööstuslike lahustite ja söövitajate puhul kasuta nitriili/butüüli/neopreeni (vastavalt SDS‑ile).
Määra minimaalne varu ja vahetusperiood (läbitungimisajast lühem).
Standardiseeri silmade ja näo kaitse (prillid vs visiir), hingamiskaitse (nt.FFP2/FFP3/gaasifilter – kohtustus või vajadusel).

6) Juhenda päriselt ja dokumendi see

Kogu protsess: kemikaaliregister, miniohutuskaart, lekkeprotseduur, jäätmete kaart.
Tee rollipõhine juhend (nt. puhastusteenuse jaoks)-kes mida kasutab, millal, kuidas.
Korralda rühmakoolitus + töökoha juures 1:1 juhendamine; võta allkiri (kuupäev/teema).
Korduskoolitus iga 24 kuu järel või kohe pärast muudatust uue kemikaali/protsessi kasutuselevõtul.

KEMIKAALIDE KASUTAMISE OHUTUSJUHEND

7) Absorbendi kasutamine

Hoia absorbendid (komplektid) seal, kus ained on: labor, tootmine, ladu, laadimisala.
Märgista komplektil „milleks sobib“ (universaal/õli/hape‑alus/solvent).
Paiguta ruumi aborbendi kasutusõpetus ja kui võimalik, siis juurde fotod absorbendi ja abivahenditega, mis on selles töökohas kasutusel.

8) Hoia kemikaalide või nende jäätmete ruumi õhk puhas

Selleks,et kemikaaliaurud ei ringleks ruumis, kasuta õhukindlaid anumaid; märgi jäätmekood ja sisu (nt „atsetooniga saastunud lapid/absorbent“).
Hoia konteinerid ventileeritud hoiukohas (mitte tööruumis) ja paigalda kogumisalused, kui see on kohustuseks.
Lepi jäätmevedajaga kokku äraveopäev ja eritingimused (hooajalisus, avarii); kinnita kokkulepe kirjalikult.

9) Nõuded kemikaalide või nende jäätmete ladustamisruumile

Eraldi ruum: sundventilatsioon/kohtäratõmme, sädemekindel valgustus vastavalt nõuetele, kemikaalidele sobivad seinad/põrand, lävepakk või kogumisalus lekke takistamiseks.
Ligipääs ainult volitatud isikutele (uksekaart või lukustussüsteem).

10) Juhi indikaatoritega

KPId e.mõõdetavad tulemused: SDS ajakohasus %, märgistatud anumate %, koolituse katvus %, lekked/peaaegu juhtunud õnnetused ühes kuus, jäätmete äraveo tähtaegsus %.
Esita kord kuus/kord kvartalis juhtkonnale ja aruta parendused (nt kindavaliku täpsustamine, uue absorbendi test).

Miks miniohutuskaart + originaal‑SDS „kaksiklahendus“ töötab

Miniohutuskaart on tööriist töötajale: kiire loetavus, üheselt mõistetavad tegevused ja nõuded otse töökoha juures.
Originaal‑SDS on allikas juhendajale, töötervishoiule, erandjuhtumitele (nt rasedus/imetamine, eelnev haigus, arsti keeld), kokkusattumiste (kuumad pinnad ja kemikaal) ja õnnetusjuhtumi korral.
Kahe kihi koosmõju vähendab nii valekindluse ohtu (ülioluline info „jääb lugemata“) kui ka info puudumise riski (liiga lühike kaart ei kata erisusi).

Kuidas lahendada „me ei jaksa lugeda“ ja „meil pole aega“

Formaadid: 1‑leheline miniohutuskaart, ikoonid, värvikood, 30‑sekundi töökoha‑video (QR‑koodiga).
Mikrokoolitused: 5–7 min „tööpäeva alguse“ sessioon – üks aine korraga; suuna tähelepanu ka kinnastele (miks nitriil, mitte lateks).
Juhtimiskäigud: vahetusevanem teeb kord nädalas 10‑min „kemikaaliringi“, kontrollib 3 asja: SDS kuupäev, märgistus, absorbent.

„Keelud ja käsklused“ – lühike meelespea

Keelatud:

Märgistamata anumad;
„Üks‑kõigile“ latekskindad ohtlike lahustitega;
Jäätmeanum tööruumis nii, et aurud pääsevad ruumi;
Juhendamata töötaja kemikaaliga tööle lubamine (sh asendaja).

Kohustuslik:

Ajakohane SDS iga kemikaali kohta;
Absorbent ja lekkekaart;
Allkirjastatud juhendamine (sh kordus pärast muudatusi);
Ligipääsupiirang kemikaalilaos.

Soovituslik:

Miniohutuskaart töökohal

Lõppsõna

Kemikaaliohutus ei parane iseenesest ega „paberiga“ – see paraneb siis, kui registrid, miniohutuskaart ja ohutuskaardid, juhendamine, märgistus, isikukaitsevahendid, lekkevalmidus ja jäätmekäitlus on omavahel seotud ühtseks süsteemiks.

Artikli autor: Evelin Org