Kuidas luua päriselt toimivat töökeskkonda? Külas Eva Ilves
Töökullide podcasti kolmandas osas oli külas Eva Ilves, Barrus AS ohutuse ja kestlikkuse juht – inimene, kellel on üle 15 aasta kogemust suurtes tootmisettevõtetes ning kelle lähenemine tööohutusele on samaaegselt professionaalne, inimkeskne ja sügavalt praktiline. Tema teekond töökeskkonna valdkonda ei alanud klassikalise „õppisin ja siis läksin tööle“ loogikaga, vaid kasvas välja reaalsest vajadusest ettevõtte sees. Magistrikraad Maaülikooli ergonoomika erialal andis tugeva teoreetilise vundamendi, kuid tõeline oskuste pagas kujunes kontsernides töötades, kus tööohutus ei olnud pelgalt kohustus, vaid igapäevane strateegiline vajadus.
Töökullid, mis valmis koostöös TerviseTaskuga kolmandas episoodis avanes kuulajatele aus ja praktiline vaade töökeskkonnaspetsialisti rollile – eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, kus juht on sageli samaaegselt nii personalijuht, tootmisjuht, ohutusjuht kui ka strateeg. Saade tõi esile mitmeid valupunkte, aga ka lahendusi, mis aitavad tööohutust muuta päriselt toimivaks, mitte formaalseks kohustuseks.
Töökeskkonnaspetsialist väikestes ettevõtetes: roll, mis vajab ümbermõtestamist
Üks Töökullide saate keskseid teemasid oli küsimus: kuidas saab töökeskkonnaspetsialist olla tõhus, kui ettevõttes pole selleks tegelikult ressurssi?
Väikestes ettevõtetes on juht sageli „kõik ühes“ – ta vastutab müügi, tootmise, personaliküsimuste ja ohutuse eest. Sellises olukorras on keeruline eeldada, et juht suudab olla ka pädev töökeskkonna teemadel. See ei ole pahatahtlikkus, vaid reaalsus: inimene ei saa olla ekspert igas valdkonnas.
Eva rõhutas, et just siin tuleb mängu töökeskkonnaspetsialisti tegelik väärtus. Mitte kontrollija, mitte dokumentide koostaja, vaid partner ja nõustaja, kes aitab juhil mõista, mis on oluline ja miks.
„Töökeskkonnaspetsialisti roll ei ole olla audiitor. Tema roll on olla konsultant, kes aitab ettevõttel päriselt paremini toimida.“
See mõtteviis on Eesti ettevõtetes veel kujunemisjärgus. Liiga sageli nähakse töökeskkonnaspetsialisti kui inimest, kes „teeb paberid ära“. Tegelikult peaks ta olema strateegiline tugi, kes aitab juhtidel teha paremaid otsuseid ja ennetada probleeme, mitte kustutada juba tekkinud tulekahjusid.
Tööohutuse „müümine“ ettevõttes: miks see on vältimatu?
Töökullide saates kõlas mitu korda mõte, mis võib esmapilgul tunduda provokatiivne:
töökeskkonnaspetsialist peab oskama ennast ja tööohutuse teemat müüa.
See ei tähenda manipulatsiooni ega pealetükkivust. Pigem tähendab see oskust selgitada:
- miks tööohutus on oluline,
- kuidas see mõjutab tootlikkust,
- kuidas see mõjutab töötajate heaolu,
- kuidas see vähendab riske ja kulusid.
Kui spetsialist ei suuda seda selgelt kommunikeerida, jääb tööandjale mulje, et tegemist on järjekordse bürokraatliku kohustusega. Eva kogemus näitab, et tööohutus muutub oluliseks alles siis, kui inimesed mõistavad selle mõju.
Juhtide kaasamine: töökeskkonnaspetsialist ei saa olla elluviija
Üks Töökullide kolmanda episoodi kõige tugevamaid sõnumeid oli see, et töökeskkonnaspetsialist ei saa ega tohi olla ainus ohutuse eest vastutaja. Tema roll on toetada, suunata ja õpetada, kuid juht peab ise oskama lahendada jooksvaid ohutusprobleeme.
Kui juht ei ole kaasatud, tekib oht, et:
- ohutus jääb „kellegi teise“ teemaks,
- probleemid kuhjuvad,
- töötajad ei võta ohutust tõsiselt,
- süsteem ei toimi igapäevaselt.
Eva tõi näiteid, kuidas ta on Barruses loonud süsteemi, kus juhid on aktiivsed osalised, mitte passiivsed jälgijad. See on toonud kaasa parema koostöö, kiiremad lahendused ja tugevama ohutuskultuuri.
Töötajate kaasamine: usalduse loomine algab kuulamisest
Eva lähenemine töökeskkonnale on pehme, kaasav ja inimkeskne. Ta ei lähe tehasesse käske jagama, vaid kuulama. Ja just see on loonud usalduse.
Töökullide saates kõlas mitu näidet, kus töötajad tõid välja probleeme, millest ei Eva ega juhtkond polnud teadlikud. See näitab, et töötajad on parimad eksperdid oma töökoha kohta – kui neid kaasata, saab ettevõte infot, mida muidu ei näeks.
„Kui inimesed näevad, et nende muredega päriselt tegeletakse, siis nad tulevad järjest rohkem kaasa.“
See on ohutuskultuuri tuum: mitte reeglid, vaid suhted.
Vastuhakk ja muutuste juhtimine: loomulik osa protsessist
Iga töökeskkonnaspetsialist on kohanud ka vastuseisu. See on normaalne – iga muutus tekitab ebamugavust. Kuid kogemus näitab, et kui muudatus lõpuks ellu viiakse, on inimesed sageli tulemusega rahul.
See on oluline sõnum kõigile töökeskkonnaspetsialistidele:
ära karda vastuhakku – see on märk, et tegeled olulise teemaga.
Tööandja vastutus: IKV näide
Töökullide podcastis käsitleti ka tööandja vastutust, tuues välja konkreetse näite isikukaitsevahenditest (IKV). Kui tööandja väljastab IKV, siis:
- ta peab kontrollima selle kasutamist,
- ta peab nõudma selle kasutamist,
- ta peab tagama, et töötaja mõistab, miks see vajalik on.
Liiga sageli eeldatakse, et IKV jagamine on piisav. Tegelikult on see alles algus.
Tööpsühholoogia ja vaimne tervis: miks praegused lahendused ei tööta?
Barruses ei ole tööpsühholoogi majasiseselt, kuid vajadusel kasutatakse teenust juhtumipõhiselt. Saatejuhid tõid välja kriitilise tähelepaneku: tervisekontrolli vaimse tervise küsimustik ei anna tegelikult vajalikku infot.
Põhjused:
- küsimustik on liiga lihtne,
- see ei tuvasta sügavamaid probleeme,
- see ei loo usaldust,
- see ei anna töötervishoiuarstile tegelikku pilti.
See teema vajab Eestis laiemat arutelu, sest vaimne tervis on tööohutuse lahutamatu osa.
Töötervishoiu terviklik analüüs: miks see praegu ei toimi?
Töökullide saates arutati ka töötervishoiu tervikliku analüüsi mõtet. Paraku on praktika näidanud, et:
- analüüs tehakse sageli riskianalüüsi põhjal,
- riskianalüüs ei anna terviseprobleemide kohta piisavat infot, kuna andmekaitse tuleb vahele,
- analüüs ei too välja tegelikke põhjuseid ega lahendusi.
See tähendab, et ettevõtted maksavad teenuse eest, mis ei loo lisaväärtust. Vajalik on uus lähenemine, mis ühendab:
- töötervishoiu,
- ergonoomika,
- psühhosotsiaalsed riskid,
- töötajate kogemuse,
- juhtide vaate.
Tervisekontrolli tegelik väärtus: varajane avastamine päästab elusid
Kuigi tervisekontrolli süsteem ei ole täiuslik, on sellel üks vaieldamatu tugevus:
see aitab avastada tööst tingitud terviseprobleeme enne, kui need muutuvad tõsiseks.
Tervisekontroll on aidanud:
- tuvastada kuulmislangust,
- avastada kemikaalide suhtes sensitiivsust,
- avastada ülekoormusvigastusi,
- märgata hingamisteede probleeme,
- ennetada töövõime langust.
See on argument, miks tervisekontrolli ei tohi käsitleda formaalsusena.
Pädevuskoolitused: töökeskkonnaspetsialistid vajavad vastuseid küsimusele „kuidas?“
Töökullide saates toodi välja oluline probleem: töökeskkonnaspetsialistid saavad palju infot, aga vähe praktilisi tööriistu.
Koolitused keskenduvad sageli seadustele ja nõuetele, kuid spetsialistid vajavad:
- praktilisi meetodeid,
- näiteid,
- tööriistu,
- juhendeid,
- kogemuslugusid.
Teisisõnu: mitte „mida teha“, vaid „kuidas teha“.
24-tunnine TTO koolitus juhtidele: kas ajaraiskamine?
Töökullide saates kõlas kriitiline hinnang: 24-tunnine töötervishoiu ja tööohutuse koolitus juhtidele ei täida oma eesmärki.
Põhjused:
- juhtidel pole aega süveneda,
- koolitus on liiga teoreetiline,
- teadmised ei jõua praktikasse,
- süsteem ei arvesta ettevõtete tegelikke vajadusi.
See on koht, kus Eesti tööohutuse süsteem vajab uuendamist.
Tööinspektsiooni roll: hea teenus, aga piiratud ressursid
Tööinspektsioon pakub konsultatsiooniteenust, mis on ettevõtetele väga väärtuslik. Paraku on probleem lihtne:
nad ei jõua igale poole.
See tähendab, et tööandjad pöörduvad teenusepakkujate poole. Kuid siingi on probleem: liiga sageli saadakse vastu dokumendid riiulisse, mitte toimiv süsteem.
See on üks valdkonna suurimaid väljakutseid.
Töökultuur ei muutu dokumentidega, vaid inimestega
Töökullide podcasti 3. osa tõi selgelt esile, et tööohutus ei ole dokumentide kogum ega seaduse täitmise kontroll. See on inimeste, suhete ja kultuuri küsimus.
Eva Ilvese kogemus näitab, et:
- töötajaid tuleb kuulata,
- juhte tuleb kaasata,
- spetsialist peab olema partner, mitte audiitor,
- usaldus tekib tegude, mitte sõnade kaudu,
- tööohutus peab olema osa igapäevasest juhtimisest,
- süsteemid peavad olema praktilised, mitte formaalsed.
See episood oli väärtuslik kõigile, kes tegelevad tööohutuse, personalijuhtimise või ettevõtte arendamisega. See tuletas meelde, et töökeskkond ei ole kulurida – see on investeering inimeste heaolusse ja ettevõtte tulevikku.
Artikli autor: Siim Ansberg
