Kuidas see kujuneb ja mida teha, kui sinu ettevõte on nimekirjas
Tööinspektsioon avalikustas 2026. aasta järelevalve valimi, kuhu kuulub üle 1700 ettevõtte üle Eesti. Valimi eesmärk ei ole kedagi karistada, vaid suunata tööandjaid ennetavalt üle vaatama oma töökeskkonna korraldus, riskianalüüsid, tööohutuse süsteemid ja töösuhted. Avalik nimekiri annab ettevõtetele võimaluse valmistuda, teha vajalikud parendused ning vähendada nii tööõnnetuste kui ka rikkumiste riski.
Selles artiklis selgitame:
- kuidas järelevalve valim kujuneb,
- millised tegurid võivad ettevõtte valimisse tuua,
- mida kontrolli käigus hinnatakse,
- mida ettevõte peaks tegema, kui ta on valimis,
- kuidas ennetada probleeme ja valmistuda edukaks kontrolliks.
Artikkel on mõeldud tööandjatele, personalijuhtidele, töökeskkonnaspetsialistidele ja kõigile, kes vastutavad ohutu ja nõuetele vastava töökeskkonna eest.
🎯 Mis on Tööinspektsiooni järelevalve valim?
Järelevalve valim on Tööinspektsiooni poolt koostatud nimekiri ettevõtetest, keda plaanitakse kontrollida järgneva aasta jooksul. 2026. aasta valimis on üle 1700 ettevõtte, mis tegutsevad peamiselt kõrgema riskiga valdkondades: ehitus, tööstus, transport, põllumajandus, tervishoid ja muud tegevusalad, kus tööõnnetuste või terviseriskide tõenäosus on suurem.
Valimi avalikustamine on osa Tööinspektsiooni ennetusstrateegiast: anda ettevõtetele aega ja võimalust oma töökeskkond enne kontrolli korda teha.
🧩 Kuidas järelevalve valim kujuneb?
Tööinspektsioon ei vali ettevõtteid juhuslikult. Valimi koostamisel kasutatakse mitut andmeallikat ja riskikriteeriumit. Kuigi täpne algoritm ei ole avalik, on teada peamised tegurid, mis võivad ettevõtte valimisse tuua.
1. Kõrgema riskiga tegevusala
Kõige suurem mõju on ettevõtte tegevusalal. Valimisse satuvad sagedamini ettevõtted, kes tegutsevad valdkondades, kus:
- kasutatakse ohtlikke töövahendeid,
- tehakse füüsiliselt rasket või ohtlikku tööd,
- esineb kukkumis-, lõike-, elektri- või keemiaoht,
- töötatakse kõrgustes, kaevandustes, tootmisliinidel või liikluses.
Ehituse, tööstuse ja transpordi ettevõtted on valimis igal aastal ülekaalus.
2. Varasemad tööõnnetused
Kui ettevõttes on juhtunud mitu tööõnnetust või üks tõsine õnnetus, on see tugev signaal, et töökeskkonna korraldus vajab kontrolli. Tööõnnetuste statistika on üks olulisemaid riskinäitajaid.
3. Puudulik või esitamata riskianalüüs
Ettevõtted, kes ei ole esitanud töökeskkonna riskianalüüsi või kelle riskianalüüs on aegunud, võivad sattuda valimisse automaatselt. Riskianalüüsi puudumine on üks sagedasemaid rikkumisi.
4. Vihjed ja kaebused
Tööinspektsioon reageerib vihjetele, mis puudutavad:
- ohutusnõuete rikkumist,
- töötajate tervise ohtu seadmist,
- töölepingute või tööaja nõuete rikkumist,
- varjatud tööõnnetusi.
Kui vihjeid on olnud mitu, võib ettevõte jõuda valimisse ka siis, kui ta muidu ei oleks riskigruppi kuulunud.
5. Varasemad rikkumised või pooleliolevad menetlused
Kui ettevõttel on olnud varasemaid rikkumisi, täitmata ettekirjutusi või pooleliolevaid menetlusi, on tõenäosus valimisse sattuda suurem.
6. Statistilised ja juhuvalimi elemendid
Tööinspektsioon kasutab ka juhuvalimit, et tagada kontrollide laiapõhjalisus ja vältida olukorda, kus ainult “probleemsed” ettevõtted kontrolli alla satuvad.
🔍 Mida Tööinspektsioon kontrollib?
Kontrolli fookus sõltub ettevõtte tegevusalast, kuid üldiselt hinnatakse kolme põhivaldkonda:
1. Tööohutus
- riskianalüüsi olemasolu ja ajakohasus,
- ohutusjuhendite olemasolu,
- isikukaitsevahendite kasutamine,
- töövahendite ohutus,
- masinate ja seadmete hooldus,
- töökeskkonna mõõtmised (müra, tolm, vibratsioon, kemikaalid).
2. Töötervishoid
- tervisekontrollide läbiviimine,
- töötervishoiuarsti soovituste täitmine,
- töökoormuse ja tööaja mõju tervisele,
- psühhosotsiaalsete riskide hindamine.
3. Töösuhted
- töölepingute korrektsus,
- tööaja arvestus,
- puhkuste arvestus,
- töötasu maksmine ja dokumenteerimine.
Kontroll võib toimuda ette teatamata, eriti kui tegemist on kõrgema riskiga valdkonnaga.
Loe ka artiklit.
📌 Mida teha, kui sinu ettevõte on järelevalve valimis?
Kui ettevõte leiab end 2026. aasta järelevalve valimist, ei tasu paanikasse sattuda. Valimisse sattumine ei tähenda automaatselt, et ettevõttes on probleem. See tähendab, et on aeg teha põhjalik enesekontroll.
1. Vaata üle töökeskkonna riskianalüüs
Riskianalüüs peab olema:
- ajakohane (uuendatud viimase 3 aasta jooksul või pärast muudatusi),
- sisuline, mitte formaalne,
- hõlmama kõiki töökohti ja tööprotsesse,
- sisaldama mõõtmisi, kui risk seda nõuab.
2. Kontrolli ohutusjuhendeid ja väljaõpet
- Kas töötajatel on kehtivad juhendamised?
- Kas juhendid on arusaadavad ja kättesaadavad?
- Kas uued töötajad saavad sisseelamisprogrammi?
3. Veendu, et isikukaitsevahendid on olemas ja kasutusel
- Kiivrid, kaitseprillid, kindad, kukkumiskaitsed, kuulmiskaitsed jne.
- Kontrolli, kas töötajad neid päriselt kasutavad.
4. Vaata üle töötervishoiu korraldus
- Kas töötajad on käinud tervisekontrollis?
- Kas töötervishoiuarsti soovitused on täidetud?
- Kas töökoormus ja tööaeg on mõistlikult korraldatud?
5. Kontrolli töölepinguid ja tööaja arvestust
- Kas kõik töötajad on korrektselt registreeritud?
- Kas töölepingud vastavad tegelikule töökorraldusele?
- Kas tööaeg on dokumenteeritud ja seadusega kooskõlas?
6. Kasuta Tööinspektsiooni tasuta nõustamist
Tööinspektsioon pakub tasuta konsultatsioone, mis aitavad ettevõttel ennetada probleeme ja valmistuda kontrolliks.
🛠️ Kuidas valmistuda kontrolliks?
1. Tee sisemine audit
Soovitatav on läbi viia sisekontroll, mis hõlmab:
- dokumentide ülevaatust,
- töökohtade ringkäiku,
- töötajate küsitlemist,
- ohukohtade kaardistamist.
2. Kaasa töökeskkonnaspetsialist või välisekspert
Kui ettevõttel puudub sisemine kompetents, tasub kaasata välisekspert, kes aitab:
- hinnata riske,
- koostada dokumente,
- viia läbi mõõtmisi,
- nõustada juhtkonda.
3. Kommunikeeri töötajatega
Töötajad peaksid teadma:
- miks kontroll toimub,
- mida kontrollitakse,
- kuidas nad saavad kaasa aidata.
4. Valmista ette vajalikud dokumendid
Kontrolli käigus küsitakse sageli:
- riskianalüüsi,
- ohutusjuhendeid,
- töölepinguid,
- tööaja arvestust,
- tervisekontrolli tõendeid,
- masinate hooldusdokumente.
5. Paranda puudused enne kontrolli
Kui sisekontrollis ilmnevad probleemid, tasub need enne inspektori tulekut lahendada. Ennetav tegutsemine näitab head tahet ja vähendab sanktsioonide riski.
🚨 Mis juhtub, kui rikkumised avastatakse?
Kui Tööinspektsioon leiab rikkumisi, võib see kaasa tuua:
- ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks,
- tähtaja parenduste tegemiseks,
- sunniraha määramise, kui ettekirjutust ei täideta,
- väärteomenetluse, kui rikkumine on tõsine või korduv.
Tööinspektsiooni eesmärk ei ole karistada, vaid tagada ohutu töökeskkond. Enamik probleeme lahendatakse koostöös ja mõistliku tähtaja jooksul.
🌱 Miks järelevalve valim on kasulik?
Kuigi kontroll võib tunduda koormav, on järelevalve valimil mitu positiivset mõju:
- aitab ennetada tööõnnetusi,
- parandab töökeskkonna kvaliteeti,
- vähendab töölt puudumisi ja tervisekahjusid,
- tõstab töötajate rahulolu ja turvatunnet,
- vähendab ettevõtte õiguslikke riske,
- toetab tööandja mainet.
Valimi avalikustamine annab ettevõttele võimaluse tegutseda enne, kui probleemid muutuvad kriitiliseks.
🧭 Kokkuvõte
Järelevalve valim 2026 on Tööinspektsiooni oluline tööriist, mis aitab suunata tähelepanu töökeskkonna ohutusele ja töösuhete korrasolekule. Valimisse sattumine ei ole süüdistus, vaid võimalus — võimalus ennetada riske, parandada töökorraldust ja tõsta töötajate heaolu.
Kui sinu ettevõte on valimis, tasub:
- teha põhjalik sisekontroll,
- ajakohastada dokumentatsioon,
- parandada töökeskkonna puudused,
- kaasata vajadusel ekspert,
- suhelda töötajatega ja valmistuda kontrolliks.
Hea ettevalmistus tagab, et kontroll kulgeb sujuvalt ja ettevõte saab kinnituse, et tema töökeskkond on turvaline, tervist hoidev ja seadusega kooskõlas.
Artikli autor: Siim Ansberg
